Женское Кафе

Minu Indoneesia. Maailma makett

Istun Jakarta Metro TV stuudios ja vaatan t~ott umbes 86 miljoni indoneeslasega. Saatejuht loetleb minu siinse elu t"ahts"undmusi: ~oppis indoneesia keelt, korraldas „Teeme "ara!“ pr"ugikoristusaktsiooni, tegi metsanomaadidega koos filmi ja kirjutas kohalikest raamatu. Ta hoiab k"aes mu teost „Kuidas "ara tunda indoneeslast?“ ja n~ouab n"u"ud minult seletust. "Utlen talle, et oma mitmekesisuses olete te justkui maailma makett. Tahaksin aga "oelda nii palju rohkemat, kui vaid seda maketti "uhendavat keelt paremini valdaksin. Et te olete iidsete traditsioonidega riik, kus p~oline metsamees toksib nutitelefoni. Et te olete konservatiivne riik, kus naised rokivad, jilbab’id peas, diskodel. Et te olete alandlikud, kuid pole olemas teist uhkemaid patrioote. Et siin on esindatud "a"armuslikud usklikud "a"armuslike uskmatuteni, pillav rikkus n"aljase vaesuseni, s"udamlik hoolimine k~oleda osav~otmatuseni, lopsakas loodus kurva t"uhimikuni. Te meeldite mulle, indoneeslased, sest hoolimata k~oigest suudate te need nii erinevad killud kokku tervikuks siduda.

Некоторые книги нужно пробовать, другие — глотать, а очень немногие — прожевывать и переваривать.

Муж — жене: — Давай сыграем в игру, которая называется "Ты приносишь мне еду, а я съедаю ее"?!