Женское Кафе

Minu L~ouna-Aafrika Vabariik. Katse-eksitusmeetod

Ma olin alati minekuvalmis. Ajasin mingi seletamatu „p"aris elu“ j"algi nagu verekoer. See jaht viis mind peale keskkooli l~oppu L~ouna-Aafrika vabariiki. Hakkasin Kaplinna "ulikoolis biokeemiat ja hiina keelt ~oppima ning asusin oma arust maailma malaaria k"aest p"a"astma. Viis aastat hiljem oli elu, mida ma enda meelest jahtisin, hoopis minu kinni p"u"udnud… Ma elasin riigis, kus must ja valge ei tee kokku halli, kus rass teeb inimese eest otsuseid, kus ei jagu elektrit ega vett ja kus president pole koolis k"ainud. Ma elasin kohas, kus kohtuvad India ja Atlandi ookean, rikkus ja puruvaesus ning kus minevik ja tulevik veavad v"asimatult v"agikaigast. L~ouna-Aafrika on mind lainetega rannale loopinud ja siis tagasi hoovusesse kiskunud. Ta on nagu elujanus nooruk, kes kahetseb teismeeas tehtud ulakusi ja peidab h"abiga oma diskrimineerivaid t"atoveeringuid. Ta on metsikult ilus ja vaba, tal on meeletult palju pakkuda, aga tal on ka oma varjuk"uljed.

Любите книгу, она облегчит вам жизнь, дружески поможет разобраться в пестрой и бурной путанице мыслей, чувств, событий, она научит вас уважать человека и самих себя, она окрыляет ум и сердце чувством любви к миру, к человеку.

— Я конечно не утверждаю, что твоя мать плохо готовит, — говорит жених невесте, — но я, кажется, начинаю понимать, почему вы молитесь перед едой.