Женское Кафе

Aegu ammuseid

Aastad m"o"oduvad kiiresti, seda teavad k~oik. Vahel on aga nii m~onus minna ajas veidike tagasi, kas siis oma noorp~olve v~oi lapseikka, et meenutada, kuidas oli elu siis, kui meie Eesti oli veel osake suurest liidust ja aegadest, mil Eestist sai taas vabariik. Ka tol ajal elasid inimesed oma elu – tegid t"o"od, armastasid ja armukadetsesid.... Midagi tolleaegset ei ole uus t"anap"aevalgi – seda kinnitavad neist aegadest jutustavad, kergelt humoorikad, aastate jooksul kirjutatud lood. „Aegu ammuseid“ on J"uri v. Graubergi ja Monika Rahuoja-Vidmani neljas "uhiselt kirjutatud raamat, kuid pole mingil moel seotud nende kirjutatud triloogiaga „Viirus“-“T~obised“-“Ravi“.

Каждый по—своему воображает рай, мне он с детских лет представлялся библиотекой.

Командир проверяет состояние питания войск. Спрашивает рядового: — Еды достаточно? — Так точно, даже лишняя есть. — Куда же девается лишняя? — Доедаем, и даже не наедаемся!