Женское Кафе

K~orvalep~oige

Selle romaani minategelane avastab "uhel ilusal suvep"aeval keset Tallinna linna "akki, et ta on muutunud n"ahtamatuks. Tolle ebahariliku olukorraga kaasneb palju ebamugavusi, sest tavap"arasel moel „n"ahtavate inimeste maailmaga” tal enam kontakteeruda v~oimalik ei ole. Samas avaneb seni igas m~ottes k"ullaltki keskmist elu elanud, neljak"umnele l"ahenevale mehele, kes oma olukorra t~ottu on n"u"ud sunnitud elu k~orvaltvaatajaks, ja kellel "akki on aega vaadelda, m~otiskleda ja varemolnut meenutada, "umbritsevast maailmast hoopis teistsugune pilt. Ta n"aeb elu seda poolt, millest ta on varem k"ull teadlik olnud, aga millele tal pole oma senises igap"aevarutiinis olnud tarvidust ega tahtmist t"ahelepanu p"o"orata. Oma seisundit "ara kasutades p"u"uab peategelane m~one v"a"arn"ahtuse vastu isegi v"alja astuda, aga peab varsti tunnistama, et see on tulutu. Kokkuv~ottes t~ouseb tegelase ette (igavene?) k"usimus, kuiv~ord oluline on tegelikkuse pahupoole n"agemine ja sellest teadmine, kui seda m~ojutada ei suudeta, ja kas sellisel juhul pole lihtsam ebamugavad asjad unustada ja elada edasi sellist elu, kus k~oigest taolisest kergelt "ule libisetakse.

Я всегда с нетерпением жду выхода своей новой книги. Взять ее в руки, понюхать, прочитать как чужую — это совершенно непередаваемое ощущение.

— Рабам давали еды и одежды ровно столько, сколько бы им хватило для того, чтобы они смогли продолжить работать. — Ничего существенного, в принципах формирования зарплаты, с тех пор не изменилось.