Женское Кафе

Printsi poole teel

Kas inimene saab olla liiga kohal? P"aris l~opp-peatuses ja -punktis? Kohe nii kohal, et enam ei kiusa "ukski uudishimu ega igatsus? Pistad varbad sooja merre ja oled ~onnelik. Keha tunneb, et ilus on olla. Eks on pikk maa tuldud ka, et kohale j~ouda. Monacosse. „Kas kobe steik sobib?” k"usib minu Prantsuse S~ober restoranis. Noogutan. Kui kelner taldriku imepisikese lihat"ukiga mu ette asetab, m~otlen, et see riik on ikka tilluke k"ull ja nende m~oistes kobe lihat"ukk on eestlase arusaamade j"argi suisa mikroskoopiline. S~ober vaatab mind ootus"arevalt, nagu vaadatakse inimest, kellele on just avatud uks p"uhamusse. Laual on lihamaailma tipp: Jaapanis ~ollega joodetud ja sakega masseeritud veise lihast Kobe steik. N~oukogude Liidus oli iga piiripunkt vabasse maailma kui uks p"uhamusse. Tolle ukse taga, oma arvatavas l~opp-punktis avastasid aga "usna tihti, et oled j~oudnud valesse kohta v~oi vale inimesega. See iseendas reisimise raamat pakub m~otisklusi, elamusi ning m"alestusi, mille taustaks on autori lapsep~olvest p"arit unistus printsist. Ja kaugest maast Monacost. Ka leiavad siit teeviitu Monacos uitajad v~oi uitamisest unistajad.

Если молния — замысел, то ливень — это воплощение замысла. Это стройные потоки образов и слов. Это книга.

Разговаривают два олигарха: — Я слышал, у тебя есть личный скульптор, член Академии художеств? — Да, есть. Отличные пельмени лепит!