Женское Кафе

Kr"umitor

Kes v~oi mis on kr"umitor? Selliselt k~olas ainuke k"usimus, mille olen kunagi Mnemoturniiri tarkadele saatnud. Tuleb tunnistada, et targad ei m~oistnud vastata, k"ull aga valisid raske p"ustituse saate parimaks k"usimuseks. "Uks kr"umitor on n"u"ud siin. V~oi on neid mitu? Loodetavasti pole vastus v"aga kaugel. Olen viimase "uheksa aasta jooksul olnud osaliseks mitmetes "uhisteostes – teine kaardipakk koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko K"unnapi ja J"urgen Roostega, libavikerkaar Asko ja J"urgeniga, ajaraisuromaan “Sigalahe suvi” J"uri Pinoga, j~oulusalmivihik J"urgeni ja Wimbergiga, kirjandus~opik Kirsi Rannaste ja Priit Ratassepaga jne – ning avaldanud pudinaid ja vidinaid siin ja seal, aga p"aris oma raamatut pole ammu teinud. Teos muudkui tekkis ja tekkis omasoodu. V"alja kukkus ikkagi kr"umitor. Kr"umitori hingeelu paremaks m~oistmiseks lisasin sissejuhatuse, mis seisab koos varasemates raamatutes ilmunud valitud v"arsistustest. M~oned polegi ilmunud, on lihtsalt varasemad. Ja kr"umitorist v"alja juhatavad meid jorinad. Nii ongi. Tuld! K.M.S.

Видеть прекрасно изданную пустую книгу так же неприятно, как видеть пустого человека, пользующегося всеми материальными благами жизни.

— Еда — самая несправедливая вещь на свете, — жалуется одна дама подруге. — Почему же? — Потому что кусок пирога я держу во рту максимально две минуты, в желудке — три—четыре часа, зато на бедрах он держится ужасно долго!