Женское Кафе

Kodutute k"ula I: "Umberasujad

Ma sattusin Raudiku k"ulla esimest korda siis, kui piiritsooni tulnud v~o~orast igal sammul valvati ja j"algiti, sest suur N~oukogude riik oli oma piiride puutumatuse p"arast alalises hirmus. Mind v~olus selle paiga kaunis loodus ja ahistas see, et seal peremehetsesid v~o~orastes mundrites inimesed, kes olid Eestimaa ja eestlaste peremeesteks saanud. Saatuse tahtel olen hiljem k"ainud Raudikul k"umnete aastate jooksul, elanud kaasa selle rannikuk"ula allak"aigule ja tundnud r~o~omu, et l~opuks on elu selles kodututega asustatud k"ulas hakanud "ulesm"age minema. "Argu otsitagu selles romaanis konkreetseid paiku ja inimesi, sest tegevus v~oib toimuda mis tahes p~ohjaranniku k"ulas. Meie maarahva k"aek"aik on poole sajandi jooksul selleks piisavalt "uhetaoline olnud.

Я всегда с нетерпением жду выхода своей новой книги. Взять ее в руки, понюхать, прочитать как чужую — это совершенно непередаваемое ощущение.

— Ты знаешь, мне кажется, что у нас в холодильнике кто—то живёт... — Почему ты так думаешь?! — Да жена каждый вечер туда еду носит!