Женское Кафе

Noor M~orsja

„Noore M~orsja” pol"ufooniliselt tihedakoeline tekst viib meid l"ainud sajandi algusse. Loo keskmes on P~ohja-Itaalia maanurgas elav, tekstiilit"o"ostuses tooni andev pere. Parasjagu oodatakse Poja tagasitulekut Inglismaalt. Noor M~orsja, kes vahepeal viibis Argentinas, on juba p"aral. Elukorralduse p~ohir~ohk langeb luksuslikke s"o"ominguid meenutavatele hommikueinetele, seej"arel m~oni tegus tund ning m"arkamatult ~ohtusse veerev aeg. "Oid – perekonna painet – trotsib iga"uks isemoodi. Pereliikmed on oman"aolised, ja ikka on neil v"ahemasti kaks palet. V~otkem v~oi Ema: too n"ailiselt uitm~otteid heietav matroon osutub ilu ja armastuse p"arusmaal loodusimeks, eksootilise l~ounamerede linnuga sarnanevaks v"asimatuks lendajaks. Bariccole sageli omasest minimalismitaotlusest ei ole suuremat j"alge, autor laseb jutustuse loovima, l"o"ob m~otete salahoovustes seilava teksti k~oigi meeltega tajutavalt pulbitsema, j"a"ades seejuures truuks m"angu ilule, teadmatuse salap"arale, nukruse v"a"aramatule j~oule. Viimati ilmus Bariccolt eesti keeles raamat „Korda kolm koidikul” (2016).

Книга добрых законов не что иное есть, как недопущение до вредного своевольства причинять зло себе подобным.

Гном лихорадочно подкапывает кусты в саду, когда к нему подходит хозяйская кошка. — Кто ты? — спрашивает кошка. — Я гном, — отвечает он. — Я краду у людей еду, уничтожаю их посадки, по ночам завожу ужасную музыку, которая сводит их с ума. Но больше всего я люблю обрывать обои и проказничать. А кто, позволь спросить, ты? — Ну, тогда я тоже гном, — отвечает кошка.