Женское Кафе

Abistav ~oiglus. 1. osa

„Ta oli k"ulmunud, muljutud ja verine – aga ma tundsin teda. Ta nimi oli Seivarden Vendaai ja palju aega tagasi oli ta olnud "uks mu ohvitseridest, noor leitnant, kes viimaks edutati teise laeva komand"oriks. Olin m~oelnud, et ta on juba tuhat aastat surnud, aga praegu oli ta kahtlemata siin.“ Nii alustab oma jutustust romaani peategelane Breq, kes on poolenisti robot, poolenisti zombi ja kes palju aastaid tagasi oli planeet Shis’urna orbiidil transpordialuseks. V~oimas kosmoseimpeerium, mis on aastatuhandete jooksul "uha suuremaks paisunud, on n"u"ud silmitsi tugeva vastasega. Olukorda ei tee lihtsamaks seegi, et impeeriumi praktiliselt surematu valitseja on lasknud endast teha lugematul hulgal kloone, kes k~oik on m"o"oda ilmaruumi laiali. Kui Breq alustab oma k"attemaksuretke, et ~oiglus taas jalule seada, vallandab see ettearvamatute tagaj"argedega ahelreaktsiooni. Ent see pole kaugeltki k~oik. Kui lugu nii lihtne oleks, poleks autor Ann Leckie deb"u"utromaan p"alvinud ingliskeelse ulme k~oiki nelja t"ahtsamat auhinda.

Человек может взобраться на самую высокую вершину; но долго там оставаться он не может.

— Милая, почему ты нарезаешь хлеб разного размера? — Ты же сам вчера говорил о разнообразии в еде!